| Maavärin | Magnituud | Sügavus | Koordinaadid | Aeg | Olek |
|---|
Fresh earthquake, tsunami, volcano and hazard headlines add context to the live USGS feed and show which events are affecting people and infrastructure.
Mis on maavärin?
Maavärin on maapinna äkiline liikumine, mille põhjustab Maa sisemuses vabanev energia. Enamik maavärinaid tekib siis, kui kogunenud pinge ületab murrangu pinnal hõõrdejõu, kivimiplokid nihkuvad ja seismilised lained levivad läbi maapinna.
Maa sisemuses asuvat punkti, kus purunemine algab, nimetatakse hüpotsentriks ehk koldeks. Selle kohal maapinnal paiknev punkt on epitsenter.
Viimased maavärinad täna kogu maailmas
See jälgimiskaart keskendub tänastele maavärinatele ja hiljutistele maavärinatele. Kaart loeb USGS-i viimase ööpäeva M2,5+ GeoJSON-andmevoogu, uuendab andmeid iga 60 sekundi järel ja näitab sündmusi 24 tunni jooksul.
Kasuta magnituudinuppe, et tihedalt täidetud kaardilt nõrgemaid sündmusi välja filtreerida. Üksikasjade nägemiseks vii kursor markerile või klõpsa markerit, et avada USGS-i algne sündmuseleht.
Leia lähim hiljutine maavärin
Nupp Lähim maavärin mulle kasutab brauseri asukohatuvastust, et arvutada kaugus sinu asukohast lähima M2,5+ maavärinani viimase 24 tunni reaalajaandmetes.
Koordinaate kasutatakse kauguse arvutamiseks ainult sinu brauseris ja neid ei saadeta veebisaidile EarthquakeTodayMap.com. Viimaste maavärinate tabelit saad filtreerida ka linna, piirkonna või koordinaatide järgi.
Maavärinate magnituud, sügavus ja seismiline aktiivsus
Magnituud kirjeldab maavärina suurust. Kaardil tähistavad suuremad markerid suurema magnituudiga maavärinaid ning M5,0+ sündmused on eriti esile tõstetud. Sügavus näitab, kui sügaval maapinna all maavärin algas.
Sama magnituudiga madala ja sügava koldega maavärinat võib tunda väga erinevalt. Raputuse tugevus sõltub ka kaugusest, kohalikust geoloogiast, murrangu omadustest ja hoonete seisukorrast.
Miks maavärinad koonduvad laamapiiride lähedusse?
Suur osa maailma seismilisest aktiivsusest koondub laamapiiridele, kus laamad põrkuvad, eemalduvad või libisevad üksteisest mööda. Valikuline laamapiiride kiht aitab mõista, miks maavärinad on sagedased Jaapanis, Indoneesias, Alaskal ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika lääneosas.
Laamapiiride kiht pakub taustteavet; maavärinate asukohad pärinevad otse USGS-i reaalajaandmevoost.
Kuidas maavärinaid seiratakse?
Seismilised võrgustikud mõõdavad maapinna liikumist seadmetega, näiteks seismomeetritega. Mitme jaama andmed võimaldavad seireasutustel hinnata maavärina asukohta, sügavust, algusaega ja magnituudi.
Uute andmete saabudes võidakse neid hinnanguid täpsustada. Seetõttu näitab tabel, millised sündmused on USGS üle vaadanud, ja sisaldab linki iga sündmuse algandmetele.